Eesti ja Põhjala köök

Kulinaaria Instituudi eesmärk on olla kõrgete kulinaarsete kunstide arendamise 
keskus Eestis.


Ilu peitub lihtsuses ja kõik ilus on lihtne – seda võib öelda ka Eesti köögi kohta.

Asukoht Põhjala lõunaosas ja neli aastaaega tagavad Eesti köögis piisava inspiratsiooni kõigile, kes soovivad valmistada toitu värsketest ja Põhjala puutumatust loodusest pärit andidest.

M
eie külalistel ja meil endil on eriline eelis nautida ainulaadset koostoimet, mille tugevaks aluseks on Eesti puutumata loodus ning teadmine, et paljud Eesti liha- ja piimakarja- ning juur- ja puuviljakasvatajad jälgivad ja austavad mahepõllumajanduse põhitõdesid. Meie kokkadele on võimalus arendada uut Eesti kööki, kus kohalikele maarahvalt päritud toiduvalmistamistraditsioonidele lisanduvad maailma säravamad suundumused.

Dünaamiliselt arenevale riigile omaselt seisab ka Eesti kokkade ees nauditav väljakutse esitleda maailmale uue Eesti köögi parimaid võimalikke „teoseid”, mis on valmistatud parimast kohalikust toorainest.

Oleme harjunud sellega, et riigid kasutavad oma kokakunsti visiitkaardina ja kokki justkui sümboolsete suursaadikutena. Teame ka, et pidevalt üleilmastuvas maailmas on kokakunst seni jäänud üheks aeglasemalt arenevaks, konservatiivsemaks ja neutraalsemaks –, kuid samas üheks nauditavamaks rahvuskultuuri lahutamatuks osaks. Kindel on ka see, et inimeste söömisharjumused on ja jäävad üheks omapäraks, mille kaudu esitleda muule maailmale oma riigi traditsioone, väärtusi ja tulevikuvisioone. 

Läbi ajaloo on erinevate riikide köögid mõjutanud ka Eesti kokandust ning see on olnud mõlemapoolselt värskendav ja mitmekülgselt kasulik. Muuhulgas on see ka tugevdanud eestlaste soovi säilitada oma kokandus- ja söömistraditsioone, hoida alles seda, mis on suutnud ajaloo hammasratastele vastu panna, säilitada omapära ja kvaliteeti. Elu muutub pidevalt, nagu ka moodsa ühiskonna nõudmised kulinaariale. Seega on selge, et kulinaariatraditsioonide hindamine ning säilitamine ei ole ainult stabiliseeriva mõjuga, vaid see annab mistahes riigile võimalusi juurde – aitab positiivselt eristuda. Samas on oluline märgata ka neid uusi loovusele kutsuvaid kulinaariavõimalusi, mida pakuvad erinevad aastaajad.

Kevad, mille saabumist me alati väga ootame, toob eestlase lauale kevadise lamba- ja veiseliha, kitsejuustu, rabarberi, rediseid, porrulaugud ja värske hapuoblika ning ahvena ja särje meie puhastest jõgedest ja hõbedase valuutana räime ja siia merest.


Õitsev suvi on aeg, mil võib nautida kõike, mille poolest on rikkad meie metsad ja põllud: ravimtaimed, aia- ja metsamarjad, kukese
ened ning värsked kartulid, esimesed tomatid ja avamaakurk. Meie kalalauale jõuab aga angerjas ja jõevähk. 

Et suvehea veelgi paremaks muuta, tulevad peagi uued rikkalikud sügismaitsed – põõsastelt ja puudelt, metsadest ja põldudelt – parimad juurviljad, jõhvikad, pohlad, kukeseened ja puravikud, sarapuupähklid ja pihlakamarjad. Taludest saab parte ja hanesid, põrsaid ja kanu, kalalauale lisanduvad silmud, siig, lest ja latikas. Sügise suurepäraseks osaks on ka jahihooaeg. Meie metsades ning saartel on uskumatu valik ulukeid ja jahilinde: põdrad, metssead, metskitsed, põldpüüd ja faasanid.
Pikkadel pimedatel põhjala öödel ja lühikestel päevadel, millest koosneb meie morn talv, saame me kosutust suitsulihast, hapukapsastest, traditsioonilisest verivorstist ja seapraest, Mulgi kapsastest ja hernesupist, talve kuninganna kõrvitsa rohketest maitsekombinatsioonidest. Joogiks võtame kõrvale õlut ja hõõgveini ja näksime piparkooke. 

Alati on olnud oluline, et toit pakuks meile ka midagi muud lisaks kõhutäitele. Soov saavutada komponentide vahel kõigi maitsete ja nüansside harmoonia on olnud suureks väljakutseks meie kokkadele. Ainult õigete komponentide segamisel ja õige tehnoloogia abil on sündinud väike ime – uue Eesti köögi kordumatute maitsete harmoonia.

         

       


Manifest

"Toetan Põhjala köögi manifesti põhimõtteid!" Allkirja saab anda siin! »