Uudised

Kulinaaria Instituudi eesmärk on olla kõrgete kulinaarsete kunstide arendamise 
keskus Eestis.


Galerii: meeleolukas Kuusalu valla merepidu

16.07.2012

Korraldajate ja müüjate hinnangul käis päeva jooksul merepeol 1500 inimest. „Nii palju, kui on tagasisidet antud, oli tegu väga toreda merepeoga,“ kommenteeris korraldustiimis olnud Märten Kraav Eesti Laevajuhtide Liidust. 

Kuusalu valla tänavuse merepeo orgkomitee moodustasid laevajuhtide liidu ja MTÜ Pärispea seltsimaja liikmed – mõlemad MTÜd kandideerisid merepeo korraldajaks ning otsustasid jõud ühendada.Nagu ka mullu, esimesel merepeol Tapurlas, olid kohal kauplejad, toimusid töötoad, esinesid valla taidlejad.Viidi läbi õnneloos, mille auhinnad olid seekordki suuresti seotud merega – kruiisid Eckerölinelt Helsingisse ja Tallinkilt Stockholmi, aga ka Kuulsaali bowlingupiletid, Tallink Hotels veekeskuse ja Kales Spa pääsmed ning Anna Minna Pubis piljardimängu võimalus. Ühe-euroseid pileteid müüdi 425, tulu läheb järgmise merepeo fondi.  

Pärispeal oli eriline see, et tippkokk Dimitri Demjanovi juhitava Eesti Kulinaaria Instituudi toitlustustelk pakkus mitmel moel valmistatud räimi ja Pärispea kalasuppi. Dimitri Demjanov oli ise kogu päeva kohal, õpetas räimeroogi valmistama ning juhtis kalasupi keeduvõistluse žüriid.

Ta selgitas Sõnumitoojale Pärispea kalasupi sünnilugu: „Hakkasime 1995. aastal koos ühe Eesti Ekspressi ajakirjanikuga ajama räime jälgi ning selgus, et esimene tööstuslik räimepüük toimus Pärispea külas. Läks palju aega mööda, tuli Pärispea 750. aastapäeva tähistamine, Ivo Uukivi pakkus, et võiks teha supi. Restorani jaoks on meil Pärispea kalasupp a la Bui lla baisse – homaarid või langustiinid, austrid, sinikarbid ning räime, koha, ahven, lõhe. Laadamelu jaoks tegime lihtsama supi. Ka kodukokad võivad jätta austrid, homaarid, langustiinid välja, asendada Eesti hooajaliste kaladega.“            

Tippkokk kiitis meie räime – oleks seda meres rohkem: „Inimesed on laisad, suurim probleem on räime puhastamisega. Räime leidub ka Lätis ja Soomes, aga Eestis on kõige parema suurusega. Võiksime osata temast rohkem lugu pidada.“ Ehkki vahepeal käis peoplatsist Purekkari neeme jalamil üle äge äikesehoog, mis tegi peolised märjaks, ei peletanud see rahvast laiali ning päike kuivatas riided kiiresti.

Päeva juhtis Arlet Palmiste Aravete lähedalt Sääskülast. 


Endatehtud paatide regati võitsid neiud

Isevalmistatud paate osales võistlusel kuus. Pooltel olid mootorid, teised liikusid käte jõul. Meeskondadel tuli sõita paatidega ümber lahesoppi seatud poi ja jõuda tagasi. Žürii hindas peale liikumiskiiruse ka veesõiduki disaini, ohutust sõitjale ja keskkonnale, leidlikkust ning humoorikust.

Esikoha võitis Pärispea neiu Merlin Augi ja Suurpealt Laura Rannala ehitatud-juhitud „Mersu“. Peaauhinna, tasuta koolituse väikelaevajuhiks, sai aluse konstruktor ja põhiehitaja Steven Laur Võsult. Nad rääkisid, et alustasid oma sõiduki ehitamist reedel kella 11 ajal ning lõpetasid öösel kell 5. Nemad finišeerisid neljandatena.

Teise koha sai Kolgakülast Timo ja Taavi Tšernjavski ning Taavi Siiruse ja Pärispealt Tarmo Sammelselja ühiselt tehtud „Auto“ – vilkurite ja mängiva raadioga, kuid mootorita alus. Seda olid noormehed valmistanud kolm päeva, teel Pärispeale lagunes, tuli ümber ehitada.

Kolmandaks tuli laevajuhtide liidu „Must lesk“ – ehtne piraadilaev, mis uhkeldas stardist väljudes ilutulestikuga, kuid läks poist möödudes ümber. „Tegime näitliku õppetunni, kuidas paadi ümbermineku korral see kiiresti tagasi keerata,“ selgitas meeskonda kuulunud Janno Laende. Temaga koos olid piraadid veel Märten Kraav, Janis Osa ja Arne Usin.

Neljandat ja viiendat kohta jagasid Pärispea mehe Argo Augi ja ta tädipoja Margus Karu paat „Piiritusevedajad“, mis jõudis finišisse esimesena, ning teisena tagasi jõudnud „Trimmer“, mis oli Kristo Karu ja ta Tallinna sõbra Mart Segeri ehitatud. Mõlemad veesõidukid olid varustatud mootoriga, esimene vana Opeli omaga ja teine trimmeriga.

Viimane oli, kuid korraldajate sõnul pälvis publiku poolehoiu Mattias Idavainu „Parvepoiss“, mille ta ehitas koos venna Andrease ja sugulase Joonas Tarniga. Poisid rääkisid, et tegid selle enda tiigi jaoks, aga kui kuulsid paadirallist, otsustasid osaleda.

 Kalasuppi keetsid kaks võistkonda

Kalasupi keeduvõistluse võitsid Kuusalu vallavalitsuse kokad: abivallavanemad Milli Kikkas ja Tõnu Ammussaar, referent Lana Toomvap ja haridusspetsialist Kai Sinisalu. Nad keetsid räime-piimasuppi kartulite, porgandite ja sibulaga.

Žüriis olid peale Dimitri Demjanovi veel Arenduskoja koolikokkade võistluse võitnud Maria Prääts ja MTÜ Pärispea Seltsimaja juht Asko Aug.

Dimitri Demjanov ütles võitjaid autasustades, et nad olid ette valmistunud rohkem kui mõnigi Tallinna restoran: „Suhtumine oli väga majesteetlik. Serveerimine oli pidulik ja koosnes mitmetest detailidest: koduleib, ürdivõi, vutimuna. Teine supp polnud vähem pidulik, oli ehtne laadasupp. Juurde pakuti viina. Olen ikka öelnud, et uhhaa on koos viinaga ja kalasupp ilma.“      

Teise koha sai laevajuhtide liidu meeskond: Janno Laende, Märten Kraav, Arne Usin ja Janis Osa. Abikaasad olid abikokad.

Märten Kraav: „Paadiralli näitas väga ilmekalt, et valla noored on hakkamist täis ja valmis ühtsete meeskondadena ühise eesmärgi nimel midagi ära tegema.“ 

Merepeo korraldasid

MTÜst Pärispea Seltsimaja Asko Aug ja Ingeldrin Viljak. Laevajuhtide Liidust Märten Kraav, Anu Karjatse, Raido ja Kristi Ruse, Eha Merirand, Arne Usin, Janno ja Veronika Laende.

Aitasid Pärispea külarahvas ning korraldajate sõbrad ja tuttavad.

Foto- ja luulekonkursi tulemused

Mereteemalisel fotokonkursil osales 22 fotot Kuusalu valla noortelt. 1. koht Kristjan Toop „Merd ootama jäädes“, 2. Arthur Ruse „Turm“, 3. Merilyn „Valget laeva oodates“.

Luulevõistlusel oli 3 osalejat. 1.-2. kohta jagasid Koidula Aidla „Kodu koos hingerahuga“ ja Eleonor Valdmann „Meri mu meri“, 3. Käroli Murd „Meri“.

Mõlema konkursi kahele paremale olid auhinnaks Tallink Spa või Kalev Spa kinkekaardid, kolmandad said Kuulsaali kinkekaardi.       

Tekst: Ülle Tamm

Fotod: Eesti Kulinaaria Instituut

         

       


Manifest

"Toetan Põhjala köögi manifesti põhimõtteid!" Allkirja saab anda siin! »