Uudised

Kulinaaria Instituudi eesmärk on olla kõrgete kulinaarsete kunstide arendamise 
keskus Eestis.


Toiduturismi võimalikkusest

25.09.2010
Dimitri Demjanovi ettekanne 24. septembril 2010 turismikonverentsil Tallinnas

Nälja kustutamiseks piisab üpris lihtsatest toiduainetest. Ometi valmistame neist vähem või rohkem keerukaid teoseid ning serveerime pidulikel õhtusöökidel, vastuvõttudel ja tähtpäevadel, koos juurde- kuuluva butafooria ja kombestikuga.

Selle tegevuse tulemusena sünnib unikaalne kooslus, lihtsatest toiduainetest sünnib tegijate käte läbi uus kultuur – mida nimetame toidukultuuriks. Kultuur, mis edastab meile sotsiaalseid, majanduslikke ja maailmavaatelisi väärtushinnanguid.


Toidukultuur ja selle taust on tihedalt seotud majanduse ja poliitikaga

Suurte toidutraditsioonidega riigid on tõstnud kohaliku toidu lausa riiklike sümbolite ritta, esitledes seda staatuse ja identiteedi määrajana. OMAtoidu valimise võimalus näitab meile kuulumist sinna gruppi, millega end kõige edukamalt samastada suudame. “Ütle, mida sa sööd ja ma ütlen, kes sa oled!“

Osa meist ei söö hamburgerit, üht või teist toitu, kuid see ei tähenda, et meie maitseretseptoritele see ei sobi. Hamburgeri söömist takistab selle kuvand, mida oleme ise endale loonud ja mis eriti hästi peegeldub toidureklaamides.

Niisiis ei ole tegemist pelgalt suhtega konkreetsesse toitu ja selle maitsesse, vaid kuvanditesse, mille keskmeks on Toit ja mille kesmeks oleme me ise.


Omatoidu olemus ja selle erinevad aspektid töötavad hästi ka majanduse heaks

Toiduturistil ja linnainimestel süveneb jätkuvalt huvi nii lihtsa maatoitu kui eri maade gastronoomia vastu. Elades oma tehislikes keskkondades, igatsevad mõlemad ürgse looduse, eheduse ja autentsuse järele. Läbides pikki vahemaid sõidavad nad maale ja riikidesse otsima ehedust, kohalikke maitseid ja kombeid, külastavad toidufestivale, osalevad laatadel ja konverentsidel, einestavad taludes ja maakõrtsides.

Erinevates riikides toiduga seotud tegevusi nimetatakse ka erinevalt: Toidu- ja Veiniteedeks Prantsus- maal, Agroturismiks Itaalias, Maaturismiks Eestis. Organiseeritud Toiduturism aitab hoida kohalikke traditsioone, kohalikke maitseid, hoida töökohti ning aitab selgemalt eristuda, mis ongi ju iga turismiharu helesiniseks unistuseks.

Üks Himalaja munkade hõim korjab pähkleid, et pakkuda neid turistidele. Metspähklid on ainuke toit, mida turistidele pakkuda on ja mis on ka selle haru ainsaks sissetulekuks. Kuid pähklite pakkumisest on saanud unustamatu sündmus, maitsesuveniir ja hõimu külastamise ainus põhjus.

Õnneks oleme tunduvalt paremas situatsioonis ja meil on, mida pakkuda. Kui maakohas saab süüa kala, mis püütakse söögikoha kõrval asuvast järvest, kus kalamehe esivanemad on seda teinud juba enam kui sajand, siis on ilusa loo algus käes ja lugu võib alata nii kalast endast, selle erilisest valmistamise viisist, päritolust või hoopis paiga erilisusest ja ajaloost. Alati ei ole tähtis loo tõesus, vaid selle veenev esitlus ja ümbritsev tervik, mis töötab jutustava kasuks.

Kuid ainult jutukesest ei piisa! Kohalik toit peab vastama siiski linlase ja turistide ootustele. Kui tegemist on päris igapäevase kohaliku toiduga (sageli liig energiarikka) toiduga, siis see ei pruugi turistile alati meeldida.

Seega linnainimestele ja välismaalastele pakutav arhailine rahvustoit peaks mõneti erinema ja mõneti ka eriliselt turundatud olema. Vahest õnnestumiseks piisab traditsioonilise toidu oskuslik uue vormi valamine ja tarbijale arusaadavaks tegemine. Oskuslik peab olema eriti noorte puhul, kellele peaks olema eraldi suunatud turundus, kus kohaliku toidu sisu ja eripära on kohandatud ka EESTI KIIRTOIDU valemiks.

Ka EESTI HOMMIKUSÖÖGI formaat võiks kohalikumaks muutuda ja paralleleselt kontinentaalse hommikusöögiga pakkuda erinevaid kohalikke menüüsid nagu Taluhommik Otepääl, Viljandis ja Saartel, SPA hommik, hommikusöök turistiklassi ja 5 tärni hotellis. Nendele, kes viibivad Eestis vaid ühe öö on Hommikusöök ainsaks võimaluseks lahkuda Eestist HEA MAITSEGA suus. Alati jääb võimalus tulla pikemaks ajaks tagasi kui see oli maitsev ja eriline.


Toit ja poliitika

Toidu võimast mootorit rakendatakse ka riigi ja rahvuse profiili tõstmiseks. Kõige ilmsemad ja tuntumad näited toidu poliitilisest mõjuvõimust on Ameerika presidendi jõulukalkuni avalikud serveerimised, Putini teejoomised ja pirukasöömised vanamemmedega. Kindlasti ka EL eesistujamaade Toiduga seotud üritused. Hispaania suursaadiku sõnavõtt Food For Future konverentsil Tallinnas, saatkonna toidu- üritused TAPASE kultuuri, IBERICO singi ja Hispaania veinide tutvustamisel aga ka maailmanäitused, kuhu iga riik üritab põimida ka toidusämboolikat.

Alustas ka meil hästi tuntud ja laialdaselt kasutust leidnud rootsilaud oma esimesed sammud New Yorgis aastal 1939, mida hiljem promoti kõigi maailmanäituste raames, seni kuni Prantslaste BUFFEEST sai formaat, mida täna tunneme ROOTSILAUANA.

Paljudes riikides Toit on tõstetatud samasse kaalukategooriasse kui riigilipp, riigihümn, olümpiavõitjad jt. Paljudes maades on formeeritud ka rahvuslik kokkade tiim, kes käib mööda teisi riike tutvustamas oma maa toidukultuuri võisteldes teiste kokkadega. Sellistel raskesti võidetavatel kokkade MM on Kuldne Bocuse Lyonis, kuhu esmakordselt oli aastal 2008 kutsutud ka Eesti ning kus 64 riigi seas maandus rahuldavale 14. kohale, edastades selliseid tugeva gastronoomiaga maad nagu Luxemburg, Belgia, Austria, Itaalia, Hispaania.

Maitsev Toit on hea katalüsaator ja paljulubav tööriist ka mitmete majandusharude lõimimisel - koos õdusa majutuse, meeleoluka tegevuse, poodlemise ja sportimisega võimaldab toit paremat eristumist. Autentne puhas kohalik toit on tõhus ka Toiduturismi arengumootor.

Toiduturismis kiireima tulemuse saavutamiseks peaksime võtma eeskuju Põhjamaadest, kus on välja töötatud lakkamatud toidule suunatud ühistegevused ja programmid, mis ühendavad kõiki toiduga tegelavaid valdkondi

                      Dimitri Demjanov

Chef

         

       


Manifest

"Toetan Põhjala köögi manifesti põhimõtteid!" Allkirja saab anda siin! »